Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

Hariduslike erivajaduste korral, mis tulenevad õpiraskustest, terviseseisundist, puudest, käitumis- ja tundeeluhäiretest, pikemaajalisest õppest eemalviibimisest või eesti keele ebapiisavast valdamisest, on õpilase toetamiseks järgmised võimalused:

  • individuaalne juhendamine aineõpetaja poolt;
  • õpiabi rakendamine;
  • individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine;
  • käitumise tugikava;
  • logopeedi konsultatsioonid ning osalemine kõneravitundides;
  • psühholoogi konsultatsioonid;
  • suunamine Rajaleidja keskuse spetsialistide nõustamisele.

Õpilaste toetamiseks teevad koostööd lapsevanemad, klassijuhataja, aineõpetajad ja tugispetsialistid.

Haridusliku erivajaduse väljaselgitamine toimub igapäevase õppetöö, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduva ja täpsema vaatluse, spetsialistidega konsultatsioonide, õpetajatevahelise kogemuste vahetuse ja arenguvestluste ning vajadusel meditsiiniliste uuringute kaudu.

Haridusliku erivajaduse korral, mis väljendub tugevas motivatsioonis või/ja kõrgemates vaimsetes või erivõimetes ja/või loomingulisuses, on õpilase arengu ja motivatsiooni toetamiseks vastavalt andekuse valdkonnale järgmised võimalused:

  • teadusandekus täppis- ja loodusainetes
    • ohhoo–päev ja R-õppe tunnid algklassides;
    • loodusõpetuse, füüsika ja matemaatika valik- ja rühmatunnid põhikooli kolmandas kooliastmes;
    • huviringid;
    • osalemine Tartu Ülikooli Teaduskooli kursustel;
    • osalemine koolisisestel, piirkondlikel, üleriigilistel aineolümpiaadidel ja ainevõistlustel;
    • tehnoloogiapäevad põhikooli kolmandale kooliastmele;
    • põhikooli loovtöö koostamine;
  • teadusandekus humanitaarainetes ja võõrkeeltes
    • osalemine koolisisestel, piirkondlikel aineolümpiaadidel, ainevõistlustel, konkurssidel ja konverentsidel;
    • osaleda näiteringis;
    • korraldada ja/või osaleda omaloominguõhtutel;
    • avaldada omaloomingut klassi ajaveebis;
    • loovtöö koostamine;
  • andekus muusikas
    • osaleda mudilas-, laste-, poistekooris ning erinevates ansamblites;
    • osalemine koolikontsertidel (jõulukontsert Estonia kontserdisaalis, kevadkontsert, kooli juubelikontserdid);
    • esinemised kooli aktustel;
    • osalemised piirkondlikel ja üleriigilistel konkurssidel (n Volüüm ja Alo Mattiiseni muusikapäevad) ja laulupidudel;
    • koostada loovtöö põhikooli kolmandas astmes;
    • esitada omaloomingut kontsertidel ja omaloominguõhtutel;
  • andekus kunstis
    • osaleda huviringides;
    • eksponeerida omaloomingut kooli galeriides ja ülekoolilistel näitustel;
    • osaleda koolisisestel, piirkondlikel ja üleriigilistel konkurssidel;
    • loovtöö koostamine;
  • andekus spordis
    • osaleda Reaali spordiklubi ringides;
    • esindada kooli piirkondlikel võistlustel;
    • loovtöö koostamine;
  • sotsiaalne andekus – koordineerib huvijuht
    • osaleda ülekooliliste ürituste korraldamises;
    • osaleda koolisisestes, piirkondlikes, üleriigilistes projektides või konverentsidel;
    • loovtöö koostamine.

Meetmete rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut. Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud edasisteks tegevusteks:

  • meetme rakendamise lõpetamine;
  • meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil;
  • meetme vahetamine või muu meetme lisamine;
  • täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.

Õpetajate, lapsevanemate ja spetsialistide tähelepanekud ja soovitused dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil.

Close

17. nädala vanasõna

Tarkus on enam kui rikkus